Oleks oleks, poleks poleks...

...oleks persel küüned istuks laes...

Aeg blogida!
Vaja on asjad üles märkida, et oleks meeles, mis tehtud, kuna ja mis veel teha! Juba unustan ju.

Reedel olin tallis. Peale tööd ja peale kooli, see oli siis väga hilja peale jäämine. Tol päeval vist vaatasime õega maneezi kella, et issand jumal, kell on 22.30...tegelikult oli kell keeramata :D
Ma pead väga ei anna...see võis laupäeval ka olla, kalamälu.
Vist lasime jooksma, pärast oli jälle etteaste pesuboksis. Jalgade pesemine/jahutamine, kuivatamine, kabjatõrv ja külmageel. Puhastasin kaa, sain oma uut saba ja laka balsamit kasutada- ei pea vist väga mainima, et tulemus sai väga hea :) Lasin harja peale ka ja tõmbasin üle kere, kutt läikis pärast nagu kalliskivi :D

Laupäeval jäime jälle hilja peale. Mul oli plaan sõita oma Tatuga aga selles ma feilisin täiega, sõitsin hoopis Trumaniga. Otsustasin täisistakus traavi teha mingi hetk, no jälle põrkasin nagu ...ph...tegin ilma jalusteta siis, oli norm. täna on jalad ja mitmesugused luud valusad :D Suure ratsutamise ajal avastasin mingi hetk, et mu Tretorni saabaste lukk on katki läinud :D Ma ei olnud eriti üllatunud, lihtsalt kuri, et ma endale 3 paari pakse sokke olin jalga toppinud ja siis luku konkreetselt kinni vägistanud. Pärast sain korda siiski, tuli välja, et mul oli õnnestunud lukk valesti haakuma saada. Nüüd tuleb loota lihtsalt, et selline jama korduma ei hakkaks!
Tatukonna puhastasin ja käisime maneezis käekõrval jalutamas. Hiljem jälle pesin jalad ära, tõrv ja külmageel peale. Vet käis ka Kaie Beebile rauda alla löömas. Osav Beebs oli ühe esimese raua ju nädal peale sepa käimist suutnud koplis ära kaotada. Good job!
Kasutasin võimalust ja küsisin ka Tatu tagumise kerge minipaistega koiva kohta, et kas annab veel midagi teha peale kõnnitamise ja jahutamise. Annab ikka! Algab taaskord savimaskitamine! Selle savimaski tegemisega mul on juba väike history, kui nii võib öelda :D Ei viitsi täpsemalt rääkida aga nii palju ütlen, et sellel on väga head tulemused, kui järjepidev olla :) Tuleb siis endale talli väike ehitussavi sebida, ei tee halba kui väike savi alati "tagataskust" võtta on :D

Pühapäevaks olid registreerunud võimsad poolvennad Truman ja Prometheus ihastesse koolisõidukliinikusse Alla trenni. Väga vara talli ei saanud aga aega oli siiski piisavalt. Oleks tahtnud Tatu lihased lasta ära mõõta aga üks hobune oli juba mõõtmises ja meie ei saanudki letti :) Teinekord siis traumeerin Tatikat :D
Treiler sai maneezi ukse vahelt sisse tagurdatud, et oleks parem peale minna. Kuna oli aega siis jõudsin Poja sisse tuua, harjaga üle lasta ja pori jalgadelt maha loputada ning maneezi kõndima minna. Väga pull kõndimine oli küll :D Poiss võttis pähe, et teda nüüd hakatakse treiku peale laadima ja kõik :D Juba poole maneezi pealt viskles nööri otsas nii meeleheitlikult, et mul tuli lausa naer peale :D Ehe tuutukas ju :D Nalji naljaks...probleemiga tuleb mingi hetk tõsiselt tegelema hakata ...:S
Pärast tõi Kaie Prometheusi ka maneezi ja lasime lahti jooksma, väga ärev õhkkond oli :)))
Kui vennikeste laadimiseks läks siis viskasin Tatu välja ikka.

Hull laadimine oli, närviline, vorstid ei tahtnud peale minna. Truman tõmbas raua alt ära, Ave lõi tagasi. Läbi häda saime nad lõpuks treikusse ja saigi alata sõit ihaste poole. Sealne trenn läks neil ka vist hästi, vaadata oli suht nüri, palju vaffam oleks olnud ise ka trennis osaleda :D Kunagi vast........
Hobuste treikusse peale panek oli ka täiesti debiilne! Kumbki ei tahtnud minna. Truman oli mul nööri otsas, saime juba sisse treikusse ja siis otsustas ta hakata tagasi välja minema, mul jäid jälle näpud nööri sisse kinni ja vasak pöial tegi maru huvitavaid kujundeid küljes nii et näpp oli kõveeeer :D Mul kohe pilt selge, et noniii nüüd läks pöidlaluu. Väänasin liha sirgeks ja hoidsin teise käega paigal näppu. Valutas nagu segane :D ...ja hobused peale ei lähe :D:D:D
Lõpuks pidin veel kangelasisend ja olema mingisuguste kohalike päitsetega Beebi kanni kohal vehklema, ise turvaliselt talli ukse taga peidus olles :D Et ikka peale läheks noh! LÕPUKS läksid kah (Y) ! Enne välkusid mõlema tagakabjad mu silme eest ikka korra ära :P Total lost- Trumanil tuli jälle see sama raud, samas kohas ära, jäi kuskile treiku nurga vahele kinni..

Ihastest viis tee otse Maarjamõisa emosse. Süsteem oli mul selge, et kuhu minna ja mida teha :D Registratuuris vaadati dokumenti. Kommentaar oli selline : Oo, 24, nii vana juba! Ma olin küll, et wtf :D Ilmselt mu talli-dress valetas mind nooremaks :D
Sattusin jälle sinna trauma I ukse taha, vastu võtsid mind aga hoopis teised arstid. Mingi nõme meesarst oli. Katsus mu pöialt, ma ütlesin küll, et kust oli valus ja see krdi sitapea väänas mu näpu nii krõnksu, et mul oli niii valus, et ma oleks tahtnud talle tappa anda!!! Nutma hakkasin hoopis. Ta näeb, et mul on valus ja ta raibe ikka keerab mu näpu kahe korra. Sitapea. Õnneks saadeti mind edasi mõnusasse pildistamisse. Mõnus surisev röntgen. Pull värk jah, et kiirgust on täiesti surinana tunda.
Tulemused olid siis sellised, et luu katki ei olnud aga lihased on kõik rebestatud. Maru valus ja maru paistes ja kisub ilusaks lillaks juba :D Praegu on lihtsalt hall. Ülipaistes ja tulitab, see on ausõna poole hullem kui kipsi sees muheleda, kõvasti valusam on igal juhul! See arst siis ütles, et tuleb kinni siduda ja külmas hoida...ja tõmbas lesta. Nii! Kes seob kinni? Kas kohapeal või tuleb ise siduda? Kuhu minna, mida teha? Oootasin siis teda tükk aega seal ja ta ei tulnudki tagasi! No fain siis, tulin ka tulema, mis ma ikka passin seal põial püsti.(Y) Päris tore hooliv ja muretsev arst. Lisaks sain ka monoloogi, et hobuseid ei tohi kuskile laadida ega transportida! Nagu mis mõttes, mis see tema asi on! Las istub ja "ravib" patsiente oma ilusas valges toas. Tema jutu pärast ei jää nüüd küll ükski hobune kuskile viimata, kui vaja on!
Ja üldse ma ei saa aru mis värk mul nende näppudega on see aasta, igale poole jäävad vahele :S


Tahaks lisada veel siia lõppu, et muidu on ka inimesed kõik hulluks läinud!
Lisaks sellele, et on täiesti võimatu aru saada, mis loogikat pidi inimesed mõtlevad, on nad viimasel ajal ka maru hoogsalt hakanud abielluma ja sigima. See on madness!
Fustratsiooni valmistab ka see, et mu PARIM sõbranna elab PIDEVAS ajapuuduses, mitõttu ei ole võimalik ka msnnis lihtsalt tsau vastu trükkida. Kas see on tema või minu probleem nüüd? Mis nipiga oleks võimalik aega juurde võita? Mina ei oska midagi soovitada ja kui oskaks siis kas see soooooovitus jõuakski kohale, kui ei ole aega kuulata ega näha? Mis maailma ma elama olen sattunud?

Hobuse ja muu jutt sai otsa.
Korrastan mõtteid ja kirjutan teinekord uuesti, et kuidas läheb ja millega tegelen.

Bai-bai
H.