:)

Milline ILUS päev blogimiseks, kas pole? :P

Alustuseks- ma olen täna täielik invaliid!
Jalad ja selg on valusad... :D
Põhjuseks on eilne trenn.

Sõitsin ühe trakeenipoisiga, tema nime kirjapilt ei taha mulle kuidagi meelde jääda, nii et ma ei hakka seda siia kirjutama ;)
Trenn ise oli muidu mõnus. Hobune oli küll võõras ja natuke imelik ...aga ma ignoorin seda fakti. Loom elab boksis ja õues ei käi, pole kunagi käinud. Sellest võiks ju järeldada, et ta on natuke segane peast aga ei! Selline nunnu musiloom, et kuul pähe! ÜLIsõbralik loomake, ma ei jõudnud ära imestada, boksis tahtis sülle ronida ja oli koguaeg ninapidi juures, lasi ilusasti puhastada ja valmis panna. Täiesti võõras kohe! Tatul on ju iga asja kohta midagi öelda :D

Trenn ise oli suhteliselt närviline, kiire ja konarlik. Ei saa talle ju pahaks panna, et ta temperamentne on kui boksist välja saab :) Teda ajas suhhht närviliseks pikalt sammu tegemine, hakkas traavi pakkuma ise, samm-traav oli hästi konarlik ja hüplev, kuidagi kandiline isegi. Selg ja kael olid pinges, ausõna kui ta martingaliga ei sõidaks oleks mul täna vähem hambaid :D Lõdvestama teda eriti ei saanudki, trenni lõpus paar korda venitas ennast seljast ja kaelast pikaks aga thats it! Galopile tõusis sisemise jalaga tõste peale, mis oli minu jaoks kaaa nooo nii võõras :D Ma olen ikka vanakooli vend :D
Tatule õpetan ka vast ikka vanakooli moodi, peaasi, et endal ju mugav oleks, ma neid uusi trende ei usalda väga :D Ei ole mõtet hakata pusima ka midagi, mida ise õppinud pole :)
Kokkuvõtteks: selline närviline, kael püsti kiitsakas hobune meenutas mulle täiega mu kunagist lemmikhobust Derbit! :D Täielik sõidustiili äratundmisrõõm ! Ohh, mul oli ikka nii tore :D

Pärast võtsin Tatulotu ette. Tema on nüüd pikalt jälle puhkusel olnud, kuna sai koplis tappa nii korralikult, et vasakul esijalal oli päris kaunis haav (loe: auk), mis lõi paiste terve esijala+ õla. Sai siis Trimerazini, kabujala pesemist ja hõbedat või lillat haava peale. Ta peaaegu elab juba seal pesuboksis! :D Eile oli haavakese peal koorik ja ma ei tea mis ajast hõbe ikka peal, hõbedane haavasprei on ikka maru visa maha tulema :D Ja oh üllatust!!! Kõrval jalal oli juba uus haav! Tundus torkehaavana või oli mingi vana koorik maha tulnud. Puhastasin selle jama ära ja panin jälle hõbedat peale, tundus, et sain täpselt õigel ajal jaole. Longet ega paistetust ei olnud õnneks.

Tatsile tegin kordet, sedelgaga. Ta oli hästi tubli! Aa, päev enne jooksutas õde mõlemaid lahtiselt maneezis. Tubli jah...lasin galoppi ka teha, 3. kord oli see üldse tal. Eelmised korrad olid millalgi aasta tagasi või nii. Alguses ei saanud poiss aru, et mida ma nüüd siis tahan, minu nõudmise peale tegi siis eriti suurejoonelist pikendamist, naljavend arvas, et asi sellega piirdubki :D Hähäää! Teisele poole galopp läks paremini, Kutt oskas juba oodata :)

Ma ei ole tahtnud teda varem galopiga ärritada, ta on vahepeal ikka natuke ebastabiilne ja kerib ennast mingite suvaliste asjadega üles, sellisel juhul ei ole temalt mingit loogilist käitumist oodata, lööks nagu varasema teadmistepagasi täiesti nulli. Huvitav jah. Praegu aga tunnen, et aeg on õige edasi minna, võib küll galoppi kordel joosta senikaua kuni energia on kontrolli all. Ma olen kindel, et kui ta kaera rohkem saaks siis sellist juttu ma siin ei ajaks :D Muidu käsklustele allus hästi, kuigi pidin ikka mitu korda ütlema, mida vaja on. Sammule jääda meeldib ikka rohkem kui traavile tõusta. Natuke laiskvorst ka :)


Eelmisel teisipäeval käis sepp. Nüüd on jalad korras! :)
Ette said rauad, nagu ikka. Iga korraga laseb järjest paremini teha! Õde käis patrullimas :D

Täna lähen sõitma!
Katsetan "uued hambad" ja "uue maniküüri" ära :D
Eks mingi päev kirjutan kuidas läks :)