Tuleb jälle kergemat sorti pildiblooooog :)
Aga lõpus siis pilte, alustuseks niisama juttu. Mu lemmik juttu. Hobusejuttu!
Eelmise nädala reedel käisin sõitmas. Ei mäleta täpselt isegi enam. Ju siis oli ok. Pusin praegu oma lemmik asju teha, niiet vist oli siis ka juttu rohketest üleminekutest. Tuju oli hea :D Seda mäletan küll, õega on lihtsalt nii vaffa tallis käia :D :D :D
Laupäeval oli hambaarsti päev! J. tuli ja tegi Tatu kikud ilusti korda. Kuna poiska on selline uje tüüp siis sai Domosedan geeli ka naha vahele. No oli raskusi mõjumisega, oli jah! Esiteks see, et ta oli päeval sees- dislike big time! Taidles boksis ringi ja ei lasknud geelil mõjuma hakata. Läkisme siis maneezi seisma, seal tegi üks hobune trenni ja oli vähe turvalisem olla. Vaikselt hakkas mõjuma küll, peale pikka ootamist. Läksime sisse ja kikside tegemine võiski alata! Poiskin võõristas alguses ja kujutas ette, et tema oma suud lahti ei tee aga siis lõpuks ikka andis järgi, no domo tõmbas tegelikult päris kinni ka :D KUIGI mitte nii lilleks nagu siis ,kui me Liivakult tagasi tulime esimest korda, vot siis oli samm ikka väga sassis. See kord tundus, et ta nii kinni ei olnud, vast pärast oli, kui hambad tehtud said :D Mis tuletab mulle meelde, et mul on üks domosedan söödaruumis ka aga selle peab vist nüüd ära viskama sest see oli ju terve talve seal ja külmus kindlasti üks kuni mitu korda ära. Feil!
Laupäeva juurde tagasi tulles! Hoolimata sellest, et eelmisest kikude teritamise ajast oli möödas 1 aasta ja 5 kuud olid Tatu hambad heas korras olnud. Natuke oli vaja viilida ja üks piimahammas sai ka välja tõmmatud. Jäävhammas oli juba kasvama hakanud ja see piimahammas tolknes veel ees. Alumine vasak ees. Teisel pool on ka veel piimahammas alles, see peaks ise kunagi ära tulema. Ja siis kolm asja mis J. ütles, mis jäid nagu kõrva. 1) Tatu on Eesti kõige raskem hobune, kellel ta on hambaid teinud :D Näed! Juba Eesti meister :D 2) Kui tavaliselt on hobuseomanikust rohkem kahju, kui kasu, et ta hobuse juues virvendab samal ajal, kui hambaid teha siis minuga oli just vastupidi. Kui ma rahustasin Tatut siis ta ka jäi rahulikumaks, ilma minuta taidles. Niiet minust oli palju kasu! Win, et Poja niii minu memmekas on :))) 3) Hobune õpib ka narkoosis olles. See on täitsa teaduslikult tõestatud. Järgmisel korral proovime kikud üle vaadata juba ilma rahustita :)
Igatahes mul on nüüd rahakoti vahel Tibupoja kiku! :)
Poiss jäi oma boksi taastuma. Ilus oli olla :)
Võtsin kogu oma varustuse ka koju kaasa. Nohh, mitte kõike tegelt. Musta jätsin sinna ja pruuni võtsin kaasa+pinded+teki+valtrapi+jalused+kaitsmed+kaska+saapad ja võips midagi veel. Terve autotäis manti :D
Täiesti liialdamata ütlen, et puhastasin ja pesin seda 5 tundi. Jutti. :D
Aga lõpus siis pilte, alustuseks niisama juttu. Mu lemmik juttu. Hobusejuttu!
Eelmise nädala reedel käisin sõitmas. Ei mäleta täpselt isegi enam. Ju siis oli ok. Pusin praegu oma lemmik asju teha, niiet vist oli siis ka juttu rohketest üleminekutest. Tuju oli hea :D Seda mäletan küll, õega on lihtsalt nii vaffa tallis käia :D :D :D
Laupäeval oli hambaarsti päev! J. tuli ja tegi Tatu kikud ilusti korda. Kuna poiska on selline uje tüüp siis sai Domosedan geeli ka naha vahele. No oli raskusi mõjumisega, oli jah! Esiteks see, et ta oli päeval sees- dislike big time! Taidles boksis ringi ja ei lasknud geelil mõjuma hakata. Läkisme siis maneezi seisma, seal tegi üks hobune trenni ja oli vähe turvalisem olla. Vaikselt hakkas mõjuma küll, peale pikka ootamist. Läksime sisse ja kikside tegemine võiski alata! Poiskin võõristas alguses ja kujutas ette, et tema oma suud lahti ei tee aga siis lõpuks ikka andis järgi, no domo tõmbas tegelikult päris kinni ka :D KUIGI mitte nii lilleks nagu siis ,kui me Liivakult tagasi tulime esimest korda, vot siis oli samm ikka väga sassis. See kord tundus, et ta nii kinni ei olnud, vast pärast oli, kui hambad tehtud said :D Mis tuletab mulle meelde, et mul on üks domosedan söödaruumis ka aga selle peab vist nüüd ära viskama sest see oli ju terve talve seal ja külmus kindlasti üks kuni mitu korda ära. Feil!
Laupäeva juurde tagasi tulles! Hoolimata sellest, et eelmisest kikude teritamise ajast oli möödas 1 aasta ja 5 kuud olid Tatu hambad heas korras olnud. Natuke oli vaja viilida ja üks piimahammas sai ka välja tõmmatud. Jäävhammas oli juba kasvama hakanud ja see piimahammas tolknes veel ees. Alumine vasak ees. Teisel pool on ka veel piimahammas alles, see peaks ise kunagi ära tulema. Ja siis kolm asja mis J. ütles, mis jäid nagu kõrva. 1) Tatu on Eesti kõige raskem hobune, kellel ta on hambaid teinud :D Näed! Juba Eesti meister :D 2) Kui tavaliselt on hobuseomanikust rohkem kahju, kui kasu, et ta hobuse juues virvendab samal ajal, kui hambaid teha siis minuga oli just vastupidi. Kui ma rahustasin Tatut siis ta ka jäi rahulikumaks, ilma minuta taidles. Niiet minust oli palju kasu! Win, et Poja niii minu memmekas on :))) 3) Hobune õpib ka narkoosis olles. See on täitsa teaduslikult tõestatud. Järgmisel korral proovime kikud üle vaadata juba ilma rahustita :)
Igatahes mul on nüüd rahakoti vahel Tibupoja kiku! :)
Poiss jäi oma boksi taastuma. Ilus oli olla :)
Võtsin kogu oma varustuse ka koju kaasa. Nohh, mitte kõike tegelt. Musta jätsin sinna ja pruuni võtsin kaasa+pinded+teki+valtrapi+jalused+kaitsmed+kaska+saapad ja võips midagi veel. Terve autotäis manti :D
Täiesti liialdamata ütlen, et puhastasin ja pesin seda 5 tundi. Jutti. :D
Puhas sadul, valjad ja uued jalused :)
Sellel ajal, kui mina oma varustust nühkasin, sai õde tallist kõne, et Beebs on oma näo koplis katki saanud. Päris hirmus olevat olnud ja ninast oli ka verd jooksnud. Haav kohe koljuni! Hirmus lugu! T. tuli ja õmbles haava kokku. Uhhh!
Pühapäev tore päev!
Kuna olime laupäeval siiski ennast maale venitanud siis läksime ka Liivakule võistlusi vaatama, jõudsime vaadata väga vähe. Mulle jättis eriti sügava mulje üks Don Schufro järglane! Eriti o_O olin sest ma ei teadnudki, et sellise tippklassi täku järglasi ma võiksin ise näha ...seal...Liivakul, peidus Eestimaa metsade vahel! No mega igatahes! Mida käiku! Ja üleüldse see papaaa on juba iseenesest nii võigas, et järglane ei saakski päris maasu välja kukkuda. (Noh, juhtub ka erandeid muidugi) Eks treenimisel on ka oma osa aga see materjal on juba kaasa sündinud, lendas nagu loooooooom, nii lahtiselt ja vabalt! Mul on ka sellist vaja :D
Nüüd siis see, miks me nii vähe vaadata jõudsime! Läksime Tallinnasse shoppama. Oli ju vaja lõpuks endale mingid normaalsed suulised hankida! Kaua ma sõidan mingi jamaga ringi :D
Kell 15.00 pidime olema Tartus, et sealt sõitma hakata. Jõudsime ! :D
Sõit oli väga chill. Päike paistis ja õues oli kevad! Ja mis põhiline- tee oli täitsa kuiv ja puhas!!!
Kuna olime laupäeval siiski ennast maale venitanud siis läksime ka Liivakule võistlusi vaatama, jõudsime vaadata väga vähe. Mulle jättis eriti sügava mulje üks Don Schufro järglane! Eriti o_O olin sest ma ei teadnudki, et sellise tippklassi täku järglasi ma võiksin ise näha ...seal...Liivakul, peidus Eestimaa metsade vahel! No mega igatahes! Mida käiku! Ja üleüldse see papaaa on juba iseenesest nii võigas, et järglane ei saakski päris maasu välja kukkuda. (Noh, juhtub ka erandeid muidugi) Eks treenimisel on ka oma osa aga see materjal on juba kaasa sündinud, lendas nagu loooooooom, nii lahtiselt ja vabalt! Mul on ka sellist vaja :D
Nüüd siis see, miks me nii vähe vaadata jõudsime! Läksime Tallinnasse shoppama. Oli ju vaja lõpuks endale mingid normaalsed suulised hankida! Kaua ma sõidan mingi jamaga ringi :D
Kell 15.00 pidime olema Tartus, et sealt sõitma hakata. Jõudsime ! :D
Sõit oli väga chill. Päike paistis ja õues oli kevad! Ja mis põhiline- tee oli täitsa kuiv ja puhas!!!
Nüüd paar pilti minu uutest vidinatest:
Sprenger KK Ultra suulised auriganist ja 45 kraadi pööratud keskosa.
Ja Equiline musta värvi fliispinded. Täpselt samasugused tumesinised soetasin ma endale juba eelmisel korral ka tegelikult ja ma olen täielikult nende fänn! :D Head LAIAD! Väga mõnus on neid ümber jala kerida!
Mõtlesin, et kuna ma hakkan nüüd rohkem Tecno Padiga sõitma siis võiks olla ju komplektiks sama firma mustad pinded, loomulikult see front riser on ka must. Selle peaksin kätte saama nüüd lähitulevikus, hiljemalt esmaspäeval. Mul peab kõik komplektis olema! Ei saaks vist normaalselt trenni teha, kui midagi ei sobi, kohe tuleb rahutus peale :D
Ärge arvake, et see on ainult varustusega. See on minu igapäeva elu. Detailid- detailid! Kõik peab peensusteni kalppima ja olema puhas ja korras ja oma kohal! Hähähääääää! :D
Ja Equiline musta värvi fliispinded. Täpselt samasugused tumesinised soetasin ma endale juba eelmisel korral ka tegelikult ja ma olen täielikult nende fänn! :D Head LAIAD! Väga mõnus on neid ümber jala kerida!
Mõtlesin, et kuna ma hakkan nüüd rohkem Tecno Padiga sõitma siis võiks olla ju komplektiks sama firma mustad pinded, loomulikult see front riser on ka must. Selle peaksin kätte saama nüüd lähitulevikus, hiljemalt esmaspäeval. Mul peab kõik komplektis olema! Ei saaks vist normaalselt trenni teha, kui midagi ei sobi, kohe tuleb rahutus peale :D
Ärge arvake, et see on ainult varustusega. See on minu igapäeva elu. Detailid- detailid! Kõik peab peensusteni kalppima ja olema puhas ja korras ja oma kohal! Hähähääääää! :D
Eniveis!
Pühapäev oli kohustuslik puhkekas, kiku pärast. Läbi käisime ikka korra. Õde käis Beebsi haava vaatamas ja puhastamas ja mina läksin koplisse Tibukesele tere ütlema. Tuli mulle vastu ja puha ja pani otsmiku vastu minu jopet, täitsa kaisukas ju. Nii armas :) Järelikult ei pea viha, et ma talle igasuguseid "tegevusi" leian :D
Esmaspäeva otsustasin ka veel mitte sõitma minna, kindluse mõttes. Piilusin talle suhu ka pühapäeval ja seal oli natuke veritsev ige, noh nagu ikka peale hamba välja tõmbamist. Väike jäävhambake oli näha, ilus valge :D Kuigi see esimene hammas ei puutu kokku suulistega siis viilimisest võisid ikka tagumised hellad olla. Niisiis esmaspäeval käis õde hobuloomi maneezis jooksutamas. Vennad olid laisad olnud ja ei viitsinud eriti ennast liigutada.
Pühapäev oli kohustuslik puhkekas, kiku pärast. Läbi käisime ikka korra. Õde käis Beebsi haava vaatamas ja puhastamas ja mina läksin koplisse Tibukesele tere ütlema. Tuli mulle vastu ja puha ja pani otsmiku vastu minu jopet, täitsa kaisukas ju. Nii armas :) Järelikult ei pea viha, et ma talle igasuguseid "tegevusi" leian :D
Esmaspäeva otsustasin ka veel mitte sõitma minna, kindluse mõttes. Piilusin talle suhu ka pühapäeval ja seal oli natuke veritsev ige, noh nagu ikka peale hamba välja tõmbamist. Väike jäävhambake oli näha, ilus valge :D Kuigi see esimene hammas ei puutu kokku suulistega siis viilimisest võisid ikka tagumised hellad olla. Niisiis esmaspäeval käis õde hobuloomi maneezis jooksutamas. Vennad olid laisad olnud ja ei viitsinud eriti ennast liigutada.
Teisipäeval käisin kordetamas. Mõtlesin, et võiks lihtsalt lasta tal jalgu sirutada enne pikka ööd ja panin ainult päitsed pähe. Galoppi ei plaaninud üldse teha sest kell oli 100- see oli minu plaan. Tatu plaan oli karjuda kileda häälega ruii ja teha õhkuhüppeid ja niisama rodeot. Terve aja käis mingi suuremat sorti mäng ja pullitamine :D Traavi ajal ajas ennast puhevile ja vedrutas ja eputas. Ja kellele? Tribüünile! Eriline naljavend. Tegelikult ta ju ei karda tribüüni! Ühtegi inimest seal ka istumas ei olnud.
Kolmapäeval käisin sõitmas. Jaa ma ei tea, kevad on vist käes! :D Tatt jooksis mööda maneezi nagu tuulispask :D Ma ei tea mis pind teda torkis. Üleminekute ja poolpeatustega sain küll asja paremaks aga mitte päris nii nagu mulle oleks meeldinud. Hea oli see, et ta tahtis edasi joosta ja võttis seejuures päris pikki lahtisi samme, mul oli ainult vaadata, et ise kuidagi enam-vähem normaalselt seljas oleks. Pikad sammud + ette alla = seljalihased!!!!
Võib-olla on puberteet kätte jõudnud...võib-olla oli rõõmus oma parajate/magusate suuliste üle...võib-olla (tõenäoliselt) ei jooksnud päeval koplis oma isu täis. Suulised olid küll hästi head ja Tatu oli eest nagu sulavõi, nagu alati onju, aga seekord oli uus see, et ta hakkas juba boksis oma suulisi mäluma. Great success! Ega midagi, natuke galoppi ka ja ära tuppa me läksimegi. Galopp oli hea, ei kiirustanud.
Kolmapäeval käisin sõitmas. Jaa ma ei tea, kevad on vist käes! :D Tatt jooksis mööda maneezi nagu tuulispask :D Ma ei tea mis pind teda torkis. Üleminekute ja poolpeatustega sain küll asja paremaks aga mitte päris nii nagu mulle oleks meeldinud. Hea oli see, et ta tahtis edasi joosta ja võttis seejuures päris pikki lahtisi samme, mul oli ainult vaadata, et ise kuidagi enam-vähem normaalselt seljas oleks. Pikad sammud + ette alla = seljalihased!!!!
Võib-olla on puberteet kätte jõudnud...võib-olla oli rõõmus oma parajate/magusate suuliste üle...võib-olla (tõenäoliselt) ei jooksnud päeval koplis oma isu täis. Suulised olid küll hästi head ja Tatu oli eest nagu sulavõi, nagu alati onju, aga seekord oli uus see, et ta hakkas juba boksis oma suulisi mäluma. Great success! Ega midagi, natuke galoppi ka ja ära tuppa me läksimegi. Galopp oli hea, ei kiirustanud.
Neljapäev puhkekas.
Täna - reede - ka puhkekas sest täna tuleb minna vanaema sünnipäevale :)
Laupäeval ja pühapäeval plaanin sõitma minna.
Jaaa siis jääbki üle ainult Annikese trenni oodata :) 18. märts ehk järgmine pühapäev! Jess jeee! Vahepeal tuleb siis tema jagatud õpetussõnu meeles pidada ja sõitmisel rakendada, et oleks näha ka, et me oleme ikka natuke edasi ka arenenud vahepeal :D Kõik nipid toimivad ja ma olen sellega ülirahul! Nüüd on ainult ise edasi pusida ja harjutada-harjutada-harjutada! :)
Lõpetuseks:
Mu imearmas kodune Unicorn :D
Tavvvaiii siis!
Ciao!
H.
Ciao!
H.
No comments:
Post a Comment