"Väike kiire postitus" oli mu esialgne pealkiri.

Blogi kirjutamiseks peab ikka tuhin peale tulema.
Mul seda praegu ei ole...sest nälg varjutab kõik mõtted!!! Vot utebee!
Aga et järjel püsida oma tegemiste üles täheldamisega peaks nagu vahepeal miskit kirjutama kah.

Praegu sajab õues lund igatahes, esimene lumi sel aastal, mida mina näen. Masendav. Ma vihkan külma. Vanadus vist! Ausõna, ma pigem naudin kasvõi 35 kraadist sooja, kui pean kasvõi natukene külma tundma. Õudukas! Masendav ka sellepärast, et ma juba aiman ette, kui raske on mul talvel külmaga ennast talli venitada...aga mulle ju meeeeeeeeeeldib tallis käia! Hea on see, et me oleme nüüd suvest all uues tallis, seal on palju hobuseid ja soe. Eelmisel aastal maakivi tallis oli ainult paar hobust peale meie omade ja seal oli mega külm! Riietusruumi radikas koguaeg väljas...jootjad külmunud...rääkimata sellest, et hobused olid jääpurikate nägudega. Siis olid need saja miinuskraadiga külmad ka :D (Sry, ma täpselt ei mäleta palju see kümarekord oli aga võimas pakane oli küll ;P) See lumevärk tuletabki mulle meelde, et peaks Tatu talveteki välja otsima...ja ära pesema...ilge jamps, pesumasinasse ju ei mahu. Peab ajudega midagi välja mõtlema.
Tekiteemast otse edasi. Kolmapäeval ma olin ilge steppel sadularuumis kui ma juhtusin vaatama oma tekipuud. Kahel pool minu KUIVATUSTEKKIDE kõrval ripuvad märjad ja porised õuetekid!!! Ei ole vist vaja mainida, et pidin oma hobusele märgade laikudega kuivatusteki peale viskama. Oi pläääääääääd! Ajab kettasse küll!
Ma olen endale varunud hunniku tekke muideks. Kui täpsem olla siis on mul neid kokku täpselt 6. Muidu ei ole väga tekitaja, ei taha hobusel miskit sassi ajada. Olen näinud kuidas hobune väriseb 3 paksu teki all samas, kui suures koplis rõõmsad karvapallid elu naudivad, talvel siis. Samas olen arvamusel, et mega miinustega kulub ikka talvetekk ära ja märja hobuse võiks kuivatustekiga ära kuivatada.
Mul on ühte tekki veel vaja, siis on mu õnn täielik :D Võib-olla...

Õde lubas mulle burksi tuua!

Tähtsaid tegemisi ei ole see nädal väga teinud. Kui välja arvata see, et ma kolmapäeval jälle ratsutasin :D Niisiis! Pidi olema Ivo trenn ja mina olin räiges ajahädas sest tahtsin teha midagi Lapsuga enne, kui hüppekas pihta hakkab. Ootamatult oli kell 100 ja trenni alguseni oli mingi 20 minti aega. Ma ei viitsi üksikasjalikult rääkida, et mis asjatoimetusi ma tegin enne kui platsile jõudsin. Ühesõnaga valmis ta panin ja platsile jõudsin, kordetama. 10 minuti ringis tegin kordet ette ja siis hüppasin selga :D Märkimisväärne päev oli see juba sellepärast, et maneezis oli väga palju rahvast (hobused on ka rahvas). Tatul on ju tore komme teisi vahtida ja teinekordki oma ema otsida. Tema kiituseks pean ütlema, et ta oli märkimisväärselt tubli. Kõnnitas mind ilusti raffa sees, olgugi, et ta juhitav ei ole eriti. Selles mõttes paar inimest ei arvestanud sellega, et ma ei ole võimeline teda naksti eest ära orgunnima, kui kellegile kuskile voldile ette koperdama jäime. Mul oli päris piinlik vahepeal. Traavi tegime ka. Kiitused Imbsule taaskord. Sõna traav on tal selge, säärega või ilma sääreta. Natukene traavikest ühele poole ja nats teisele poole ka. Teised tegid ka samal ajal traavi-galoppi. Minu vorstike oli rahulik. Miskipärast ma arvasin, et ta läheb kaasa teiste tegevusega....aga tema oli niisama muhe ja chillis muga sammus ka hästi vabalt :) Tema pluss on see, et ta on uudishimulik ja üli õppimisaldis. Talle kohe meeldivad uued asjad ja see teeb minu tegevusi ainult kergemaks. Tal oli hästi põnev teiste hobuste sees kõndida, meeldis kohe! Ma olen veendunud, et teinekord läheb ta väga hea meelega jälle teiste sekka sest see on ju nii tore, nii tore! :) Väike ajukas!

Tuleb lasta talle suhu vaadata ja olukord korda teha. For sure! On tunda, et miski on mäda sest muidu pehme suuga Tatu tõmbab suulistest tuleneva pinge peale pea pikaks ja alla, hakkab vastu lausa. Selles suhtes oli teda täitsa raske seisma saada ja ise istak säilitada. Mis viib mind nüüd selleni, et ma ei oska enam üldseeee ratsutadaaaaaaaaa! Taidlesin nagu püüdlik algaja seal otsas. Ei ole vist väga raske fantaseerida kui nilbe see välja näeb! Niiiiiiiiiii piinlik oli ! Eks oma osa on ka sellel, et Tatu traav ei olnud kuigi ühtlane...aga ma lausa tundsin, et mul oli kõik paigast ära :(( Ma ei tea...Tuleb paika saada. Kõigepealt on vaja siis Tatuka suu lasta korda teha, edasi käsklustele reageerima ja ühtlustama kogu trenni tegevust...ja siis peaks ise mingit istaku trenni võtma või midagi. Kunagisest 10 p. (liiga lahkelt hinnatud onju) istakust on alles ainult 0. Vastupidavus on ka suur null. Mõne traavijupikese järel oli mul igatahes võhm väljas. Allapoole arvestust täiesti! Ma tahan kaugele jõuda ja hetkeseisuga vundament puudub ! See ei saa ju nii olla! Tuleb ennast käsile võtta!!!!

Käisin vahepeal burksi söömas!

Noooniii! Mõnus enesehaletsus eespool, but no worries, ma saan sellest üle! :D

Käisin eile kaskat proovimas. Tahtsin uut osta, ei saanud. Tuleb välja, et mul on lapsinimese mõõtmetes peakolu, mille sees elab ilmselt miskit laadi kääbusaju. Täiskasvanute M on suuuuuuuuuuuuuur. Tuli teha tellimus laste suurusele S :D
Nüüd pean kannatama kuu aega hambad ristis ja kaska raha kuskile ära peitma. Milline piin! Oleks ju 110 muud asja ka tore šopata. Tähtsad asjad kõigepealt siiski, siiski! Kuu aega ootamist...jamps!


Sisq mainis mulle ära, et mul on noore hobuse kohta ikka eriti fancy varustus, nagu mõnel supersportlasel. Ma ei oska seda kommentaarida. Ajudega mõeldes adun küll, et on küll edev jah...aga selline harakas ma juba olen. Tuleb osta 1 ja korralik asi, siis on kindel, et kestab ja ei ole vaja upgradima hakata lähimas tulevikus. Mis on kunagi varutud tuleb kohe kasutusse võtta, säilitada paremateks aegadeks ei ole küll midagi! Ja ükskord kui oled juba heaga harjunud siis enam kehvemaga nõus ei ole, seda ma võin garanteerida. Paremaks minu "olukord" ei lähe :D Kehvasti ennast sellepärast ka ei taha tunda....vast ei hakata näpuga nätama... =) Tuleb oma käkerdamised ja feilimsesed kuskil nurga taga maha saada :D

Mis puudutab box-walkingusse siis on see probleem leidnud iseeneslikult lahenduse. Nimelt on tema tühja kõrvalboksi elanik suve perioodi-öösiti õues ööbimise- minetanud ja naaseb ööseks tuppa. Sellega lahenes probleem. Hobune on boksis olles rahulolev ja närvid varnas puhkamas. Suur edu! Hea on vaadata rahulolevat hobust :)

Nii! Minu imepisikeseks planeeritud kolme kaherealise lõiguga olema pidanud postitus kujunes järjekordselt suhteliselt pikaks! Kokkuvõtlikult öeldes on siin palju niisama pläma ja reaalselt vähem tegevust :D

Täna pidi õde hobuseid jooksutama.
Laupäeval-pühapäeval õhtul peale kooli viibin tallis.
Kõik vast.

C ya!
H.